Al-Jazeera Al-Arabiya – Omaan & Dubai (november 2017)

Al-Jazeera Al-Arabiya ehk Araabia saar on piirkond, kuhu Seiklusjanu ametlikult veel oma jalga tõstnud ei ole, nüüd siis teeme algust. Esmavallutus viib meid mitmekülgsesse Omaani Sultanaati. Tundub küll veidi uskumatu kuid Omaani loodus pakub üllatavaid kontraste, sest peale kiviste mägede, liiva ja kiviklibuste kõrbealade leidub seal ka rohelust.
Vaatamata kõrbele on Omaani fauna ka üsnagi rikkalik, kus väidetavalt leidub imetajaid üle 50 liigi, linde üle 450 liigi (enamus rändel samas ka pesitsejad), roomajaid üle 60 jne. On piirkondi, kus elutseb Araabia leopard, Vööthüään, Afgaani rebane, Araabia metskass (luitekass) jt. Omaanil on ka pikk rannikujoon ning sealsetes merevetes elutseb merikilpkonni, vaalu, haisid, delfiine jpt.

Oman’s Grand Canyon (Jabal Shams) Panorama 03 – photo by Rudgr.com / Fotograferen.net ↑

Seikluse toimumise aeg
17. november – 03. detsember 2017
Koos lendudega ca 16 päeva.

Osalemistasu:   950 EUR* + lennupiletid**
* – osalemistasu katab peamised kulud ja maksud
** – osalemistasule lisanduvad sõidukulud sihtkohta ja tagasi (hetkel 250-300 eurot)

Küsi lisa / rega meilitsi siit

— — —
LISAINFO 
Üldised plaanid lühikirjeldusena 
Võtame ette Omaani parimad “hetked” ning teeme peaaegu kogu riigile tiiru peale ehk siis… Matkame mõned päevad Al Hajar’i mägedes (Al Hajar Mountains – kivised mäed), kus püüame võtta riigi kõrgeima tipu Jebel Shams (Jabal Shams), mis erinevatel andmetel on 2997 kuni 3009 meetri kõrgune. Sammume Wadi an Nakhur kanjoni serval, mida kutsutakse ka Araabia Suureks Kanjoniks (Grand Canyon of Arabia) ning mis pidavat olema sügavaim kanjon Lähis-Idas (üle 1000 m). Kui võimalik, siis põikame ratastel korraks ka kanjonisse sisse, selle sügavustesse.
Käime vaatame ära mõned olulisemad oaasid nagu Wadi Ash Shab ja Wadi Tiwi, mis peaksid pakkuma looduslikku silmailu värvikate veesilmade, koskede, palmi-, banaanipuu istanduste ning mango-, viigipuude ja muu roheluse näol. Samuti ka Wadi Bani Khalidkoos looduslike kristallselgete basseinidega.
Tähelepanuta ei saa jätta ka Wahiba Sands’i (Sharqiya Sands või Ramlat al-Wahiba), mis peaks kujutama endast idüllilist kujutluspilti ühest ehedast ja ideaalsest liivakõrbest. See on ligi 12 500 km² suurune (veidi vähem kui kolmandik kogu Eestimaa pindalast) ning kohati kuni 200 m kõrgustest liivadüünidest täis pikitud ala. Käime sealgi ära, ööbime ja teeme ühe jalgsimatka liivadüünidel.

Omaette plaaniks on sõita piki Omaani lõunarannikut kuni kaugel asuva Salalah’i välja (Jeemeni piiri lähedal), et vaadata seal piirkonnas asuvaid Dhofar’i mägesid, mis peaks pakkuma tüüpilisele kõrbemaastikule üllatavat rohelust ning mida kutsutakse ka Green Arabia’ks. Sealgi võtame ette 1-2 päevase jalgsimatka. Samuti külastaks palju kiidetud Dhofar’i ja Salalah’i piirkonna atraktiivseid nn valge korall-liiva randu ja ka Mughsail Beach’i.
Teel Salalah’i poole on mingiks kõrvalpõike variandiks käik Masirah’i saarele, mis on sealkandi surfarite paradiis. Vaatame vastavalt olukorrale.

← photo by omantripper.com

Omaani randades on võimalik kohata ka merikilpkonni. Kuigi november pole merikilpkonnade vaatlemiseks just parim aeg on meil siiski mingi võimalus neid trehvata. Võimalik, et külastame eraldi Ras Al Jinz’i teaduskeskuskust, juhul kui selleks aega jääb.

Omaanis olles külastame ka erinevaid asulaid ja linnu, mõned värvikamad kus püüame läbi käia nagu näiteks Ibras (küngastele ehitatud vahitornid), Nizwa (kindlus ja turg). Loomulikult vaatame natuke ringi ka Omaani pealinnas Masqat‘s kus võimalik näha Sultan Qaboosi suurt mošeed (üks suurimaid Lähis-Idas), vanalinna, 16 sajandist pärit kindlust ja sultanipaleed (Al Alam) ning Muttrah’i vana turgu.
Praktiliselt kogu seikluse ajal Omaanis on meie käsutuses rendiautod.
Nii umbes päevakese oleme ka Dubai‘s, vaatame maailmakuulsat ja modernset arhitektuuri, pilvelõhkujaid jms ebamaist silmailu.
      Sultan Qaboos Grand Mosque – Muscat – Oman – photo by Nawaf Alkhashab →

Seikluse / matka “stiil” 
Seiklusmatk – rendiauto, jalgsi, liinibuss, lennuk.
Omaanis seikleme ringi rendiauto(de)ga, samuti jalgsi matkates ning ka kohalikku transporti kasutades. Meie planeeritavad matkad Omaani mägedes on hinnatud pigem kergemapoolse raskustasemega, mis üldiselt ei nõua tehnilisi oskusi. Mõned rajalõigud võivad olla veidi keerulisemad. Seega üldises plaanis võiks matkad sobida ka nö alla keskmise füüsilise vormiga vähe kogenud seiklejale. Kuna meil on rendiauto(d), siis saame iga matka jaoks eraldi koti pakkida seega ei pea kõike kogu aeg kaasas kandma.
Ööbimised vastavalt hetkeolukorrale (case by case), peamiselt Omaani metsikus looduses telkides (kõrbes, rannas, mägedes jne), mida kohati teatud mõttes propageeritakse kui võimalust olla segamatult üksi koos loodusega. Kokkame koos, nii palju kui oskused lubavad. Iga matkaja mahutab ja kannab oma isiklikku varustust, lisaks natuke ka ühist – seljakott + selles sisalduv isiklik + umbes 6-7kg grupi varustust (söögi- ja joogimaterjal, telk jmt).

Omaani ilm novembrikuus 
Olenevalt piirkonnast jäävad keskmised päevased temperatuurid vahemikku +25°C…+28°C ja öised +17°C…+23°C. Sademeid võib esineda ca 3–10 mm.

• PASS – et pass kehtiks vähemalt 6 kuud pärast sihtkohariigist lahkumist. NB! Passis ei ole soovitav omada Iisraeli viisat või Iisraeli sisseõidu- või väljasõidutempleid!
• reisikindlustus – tervisekindlustus koos reisitõrke ja reisitõrke lisakaitsega (poliis väljatrükituna kaasa).
• vaba raha – sularahas eurod (EUR) + pangakaart (nt Visa või Mastercard). Kaasa võib veidi võtta ka Araabia Ühendemiraatide dirhameid (AED). Omaani riaale (OMR) vahetame kohapeal.

Matkavarustus ja selle lisad

• seljakott – meestel nii umbes 90 liitrit, naistel ca 80 liitrit.
• veekindel ümbris seljakotile – spetsiaalne seljakoti vihmakate või sobiva mõõduga kiletükk, mis kataks kogu seljakoti.
• päevakott – kerge, kompaktne (nt kokkupakitav) seljakotike päevasteks käikudeks, mis mahutaks joogipudeli ja veidi näksimist jms. See sama kotike võib ühtlasi olla ka käsipagasiks meie lendudel.
• telk – enne äraminekut või kohapeal moodustame telkkonnad.
• lamp – soovitavalt otsmikulamp ehk pealamp.

Matkariietus

• aluspesu – kohe mitu paari, et vajadusel saaks vahetada.
• pikk soe termopesu – pikkade säärte ja varrukatega soojapesu, mis üsna tihedalt ümber keha ja hoiaks sooja. Hea valik on võrkpesu! Antud kihi kasutamine käesoleval tripil ei ole nii oluline, oleneb kui jahedatundlik ollakse.
• soe fliis või kampsun – oluline osa kihilise riietuse juures, mis peab hoidma sinu keha soojas.
• kerge tuule- ja vihmakindel jakk või jope – väga oluline osa kihilise riietuse juures. See on sinu riietuse kõige pealmine kiht, mis peab kaitsma sinu keha jaheda tuule ja vihma eest.
• pikad püksid
• lühikesed püksid – hea, kui oleks turvaliste (külje)taskutega.
• matkasokid ja/või tavalised – sobib suvine matkasokk. Kaasa võib veel võtta mitu paari puuvillaseid.
• spordi-matkajalats – mugavad ja tugeva tallaga. Hea kui jalats toetaks ka hüppeliigest.
• vahetusjalanõud – näiteks tennised või rihmadega kerged plätud vmt.
• peakate – tavaline müts või laia servaga lätu (kaitse liigse päikese eest).
• sall või buff – niinimetatud buff on multifunktsionaalne silindrikujuline kaela-, peakate. Hea venivuse ja soojahoidmisvõimega.
• sõrmkindad – õhukesed.. ning mis oleks abiks ka nt kividest kinni haaramisel.
• matka-, spordisärk – hädapärast sobib ka puuvillane T-särk kuigi see ei ole hea valik, aga ajab asja ära. Kaasa võib võtta veel ühe pikkade varrukatega särgi.
• varuriiete komplekt – tagasihoidlikus koguses puhtad riideid (nt püksid ja särk) nii tsivilisatsiooni naasmiseks kui ka hädajuhuks.

Vaatamata sellele, et Omaan on leebemat sorti kant läänekultuuri suhtes, tuleks siiski arvestada ning järgida kohalikke kombeid ja riietumiskultuuri. Teatud piirkondades (just väiksemad kohad) liikumise tarvis võiks kaasas olla keha katvam riietus. Seda eelkõige naisterahvaste riietumise osas. Ehk siis õlad, käed, dekoltee ja jalad (kuni põlvedeni) võiksid kinni kaetud olla. Selleks sobib pikkade varrukatega särk ja püksid. Üheks variandiks võiks kaasas olla suuremat sorti viisakas rätik või paar, millega saab katta jalad, õlad, käed jm. Riided ei tohiks ka liialt läbipaistvad olla ega naiselikke keha kumerusi väga rõhutavalt esile tuua. Ka meestel võiks pikem riietus selgapanemiseks kaasas olla.

Magamisvarustus

• magamiskott (comfort ca +5…+15C)
• kerge ja õhuke magamismatt

Söögi-jooginõud ja hügieen

• lusikas
• kerge kauss (nt plastikust)
• tass
• 1.5 – 2 liitrine kerge joogipudel (nt plastikust)
• hügieenitarbed – väike kerge käterätt, seep, hambapasta (nt poolik tuub), hambahari, WC paber jne
• apteek – isiklikud ravimid, plaastrid jmt

Mõned soovitatavad lisad

• päikeseprillid
• päikesekreem (nt SPF 30)
• sääsetõrjevahend
• fotoaparaat
• mobiiltelefon
• universaalne reisiadapter oma elektroonika laadimiseks või autolaadija
• vee- või vihmakindel kaela- / vöökott dokumentide, raha jmt jaoks
• kõrvatropid – lennujaamas/lennukis magamise ajaks hea kõrva pista
• mp3 pleier, kaardid, täringud vms

Grupijuhi käsutuses olev erivarustus

• altimeeter, baromeeter, termomeeter, kompass, GPS
• binokkel?
• piirkonna kaart jms

Muu grupivarustus

• kõik vajalikud matkapotid toidu valmistamiseks, lisaks nuga, kulp jne
• matkapliit + selle küte + süüde
• remondikomplekt – näpitsad, niit, nõel, nöör, teip jne

Matkamenüü

Üldjuhul koosneb menüü üsna lihtsatest ja kergesti valmistatavatest komponentidest. Näiteks: riis, tatar, makaron, nuudlid, erinevad pudrud (kartuli, nelja-seitsmevilja, kaerahelbe, jne) ja supid, suitsuvorst, juust, moos, liha- ja kalakonservid, kisell, halvaa, shokolaad, kommid, rosinad, kuivikud, erinevad suupisted, tee jne-jne. Toidu ja joogi valmistamiseks kasutame läbikeedetud looduslikku vett või võimalusel kraanivett. Menüü koos oma komponentidega on varieeruv.