Dominica & Waitukubuli džungliseiklus – LISAINFO

Matka stiil

Seiklusmatk. Dominical liigume jalgsi matkates ja oma seljakotti kandes. Nagu Seiklusjanu matkadel tavaks, ööbime peamiselt telkides ja kokkame koos, nii palju kui oskused lubavad. 🙂
P.S. Ööbimised on planeeritud nö case by case ehk vastavalt hetkeolukorrale kuid siiski peamiselt kämpides (telkidega või ilma). Rajal olles tuleb enamus öid veeta džunglimetsades.
Iga matkaja kannab oma isiklikku varustust ja natuke ka ühist: seljakott + selles sisalduv isiklik + umbes 7-10 kg grupi varustust (söögi- ja joogimaterjal, telk jmt).

Plaanid

Dominica peamiseks aardeks peetakse tema puutumatut ja värsket lopsakat loodust koos kogu oma unikaalse kooslusega. Selle kõige avastamiseks tuleb seigelda jalgsi läbi kogu saare. Nagu eelnev kirjelduski vihjab, siis meie põhiliseks eesmärgiks saabki olema kulgemine mööda Waitukubuli radu, mis on ilmselt parim viis saare metsiku looduse avastamiseks. Erineva raskusastmega rajad jaotuvad 14sse sektsiooni. Iga sektsioon on omamoodi unikaalne osa, mis pakub ennekõike väljakutseid metsikus džunglilooduses matkajaile. Lisaks sektsiooniti erinevat ajaloolist ja kultuurilist tausta.
Pistelisi kõrvalpõikeid tehes saab mitmed atraktiivsemad paigad mägedes ära näha. Mõned kaugemad kannatab hiljem eraldi päevaste matkadena ka nö ära noppida, nagu näiteks pulbitsev kuumavee järv ja allikad, erinevad kosed koos oma basseinikestega jms kohad.
Kui me juba teel oleme, siis üritame ka saare kõrgeima mäe Morne Diablotinsi (1447 m) otsas ära käia. See pidavat olema omamoodi katsumus, mis nõuab juurikatel turnimist kohati üsna järsul nõlval. See pole kindlasti kohustuslik osa neile, kes seda mingil põhjusel teha ei taha. 🙂
Kuna Waitukubuli läbitakse üldjuhul umbes 10-14 päevaga, siis võib juhtuda, et päris tervet teekonda me läbida ei jõua (oleneb muidugi..), sest aeg paneb omad piirid. Kui ajaliselt klapib, siis võtame ette ka ühe päevase seiklusliku kanjoni retke, kus köite abil koos koskedega saab laskuda sügavale kanjonisse. Laskumisel on võimalik ka vette hüppeid praktiseerida.

Meie seikluse lõpupäevadel plaaniks külastada tsiviliseeritumaid paiku ehk siis mida pakuvad Dominica külad ja väikesed linnakesed, vähesed rannad, Kariibi meri jms. Kuna veebruar on saarel ka suurte kevadiste pidustuste ettevalmistumise aeg, siis see lisab ehk elevust meie käimistesse.

Lisaks kõigele muule põnevale, loodame oma teekonnal kohata ka saare vapilindu Sisserou papagoid ja Jacot. Viimane kuulub ka ohustatud liikide hulka. Samuti maailma üht suurimat konna Mountain Chicken’it (Leptodactylus fallax), kes on selle hüüdnime saanud kohalikelt oma suuruse järgi (kasvab kuni 21 cm pikkuseks) ning keda jahitakse ka toiduks. Seoses sellega on kriitiliselt ohustatud liik.
Loomulikult mekime ka kohaliku rummi ja erinevaid saadusi.

Kuna Dominicale jõudmine on logistiliselt veidi keerulisem ettevõtmine, võrreldes paljude teiste Kariibi mere saartega, siis ilmselt meil avaneb võimalus korraks jalg “maha panna” ka ühel teisel Kariibi saarel ning võib olla ka USA-s.

Dominica kliima & ilm veebruaris

Dominical valitseb troopiline kliima. Palavaim periood kestab juunist oktoobrini, mil päevased temperatuurid jäävad +30°C…+38°C kanti. Sel perioodil esineb rohkem sademeid ning saart võivad tabada orkaanid ja troopilised tormid.
Talv kestab oktoobrist veebruarini, kevad aga veebruarist juunini, mil temperatuurid on veidi madalamad. Kevadel esineb vähem sademeid ning siis on ka kõige päikesepaistelisem aeg. Erinevate allikate andmeil on veebruar ja aprill ühed madalaima sademetehulgaga kuud aastas. Vaatamata sellele, võib sajuhoogusid esineda pea iga päev teatud saare piirkondades.
Veebruari päevased temperatuurid rannikualadel jäävad +25°C…+30°C vahele, öised temperatuurid +22°C kanti kuid üldiselt alla +20°C ei lange. Mägedes on mõne kraadi võrra jahedam nagu ikka.
Dominica ranniku merevesi on aastaringselt umbes +25°C.

Isiklik varustus & grupi varustus

Dokumendid ja muu tähtis

  • BIOMEETRILINE PASS! – peab kehtima vähemalt kogu reisi ajal, sama kehtib ka ESTA reisiloa kohta.
  • kehtiv elektrooniline reisiluba – registreering ESTA-s. Sobib ka USA viisa.
  • reisikindlustus – tervisekindlustus koos reisitõrke ja reisitõrke lisakaitsega.
  • vaba raha – eurod (EUR) ja dollarid (USD).

Matkavarustus ja selle lisad

  • vihmakindel, turvaline! kaela- / vöökott dokumentide, raha jmt jaoks.
  • matkaseljakott – meestel ca 90 liitrit, naistel ca 80 liitrit. Paha ei tee veidi suurema mahuga seljakott, endal lihtsam asju ära mahutada.
  • ümbris seljakotile – tugev kuid võimalikult kerge kaitsev ümbris-kott seljakotile.
  • veekindel ümbris seljakotile – spetsiaalne seljakoti vihmakate või sobiva mõõduga kiletükk mis kataks kogu seljakoti.
  • telk – ei pea igalühel kaasas olema, selles osas lepime eelnevalt kokku.
  • lamp – soovitavalt hea valgustugevusega LED otsmikulamp e. pealamp. Dzunglimetsades läheb suht vara pimedaks ja siis on pime nagu kotis.
  • DEET sisaldusega (min. 50-55%) sääsetõrjevahend (N-dietyl-m-toluamiid e. DEET) – üheks ostukohaks on Matkasport. Mõned OFF-i tooted pidavat ka sisaldama DEET-i. Looduslikest vahendeist sobivad eukalüptiõli ja sojaõli, millede mõju kestab aga vaid mõne tunni. Loe lisa Telegram‘st.

Matkariietus

  • aluspesu – kohe mitu paari, et vajadusel saaks vahetada.
  • soe (mikro)fliis ja/või kampsun – PS! Vajalik eelkõige minekul ja tagasitulekul jahedamas kliimas (Tallinn, Helsingi, Madriid). Samuti jahedamateks juhtudeks, nt. kõrgemal mägedes, kus temperatuurid on madalamad.
  • kerge tuule- ja vihmakindel jakk või jope – kui jope või jakk ei ole vihmakindel, siis kindlasti kaasa võtta kerge vihmakeep e. pontso. PS! Vajalik eelkõige minekul ja tagasitulekul jahedamas kliimas (Tallinn, Helsingi, Madriid). Samuti jahedamateks juhtudeks, nt. kõrgemal mägedes, kus temperatuurid on madalamad ning kaitseks vihmasaju korral.
  • pikad püksid – soovitavalt läbihingavad, tuule- ja vihmakindlad. Kui kaasa tulevad õhemad pikad püksid dzunglimatka jaoks, siis jahedama kliima jaoks (Tallinn, Helsingi, Madriid) võib kaasa võtta pikad soojapesu püksid.
  • matkasokid ja/või tavalised – sobib suvine matkasokk. Kaasa võib veel võtta paari puuvillaseid.
  • spordi-matkajalats – mugavad ja tugeva tallaga (soovitavalt Vibram® tallaga, mis ei libise). Hea kui jalats toetaks ka hüppeliigest.
  • vahetusjalanõud – näiteks tennised või rihmadega kerged plätud.
  • peakate – tavaline müts või laia servaga nn lätu.
  • sall või buff – niinimetatud buff on multifunktsionaalne silindrikujuline kaela-, peakate. Hea venivuse ja soojahoidmisvõimega.
  • sõrmkindad – õhukesed kuid soojapidavad.
  • lühikesed püksid – hea, kui oleks turvaliste (külje)taskutega.
  • matka-, spordisärk – hädapärast sobib ka puuvillane T-särk kuigi see ei ole hea valik, aga ajab asja ära. Kaasa võib võtta veel ühe pikkade varrukatega särgi.
  • varuriiete komplekt – tagasihoidlikus koguses puhtad riideid (nt püksid/seelik ja särk), tsivilisatsiooni naasmiseks kui ka hädajuhuks.

Soovitused! Pikkade säärtega püksid ning pikkade varrukatega matka-spordisärk oleks hea valik moskiitode eest kaitsmiseks, eriti piirkondades, kus moskiitosid on rohkem. Samuti võiksid riided olla võimalikult heledat tooni. Riietel võiks olla ka elementaarne UV kaitse. Kel tahtmist, see võib endale hankida ka spets “insect-repellent” omadustega riided (nt Craghoppers NosiLife).

Magamisvarustus

  • magamiskott (comfort ca +15°C…+20°C).
  • kerge ja õhuke magamismatt.
  • kõrvatropid – müra summutamiseks tudumise ajal (nt lennujaamas, dzunglis).
  • peenekoeline kihulase-moskiito võrk – näo- ja kaelapiirkonna kaitsmiseks. Võib olla ka veidi suurem, et vajadusel saaks katta ka käed.

Söögi-jooginõud ja hügieen

  • lusikas-kahvel.
  • kerge kauss ja tass (nt plastikust, kuumakindel).
  • kerge joogipudel 1-1,5l (nt plastikust).
  • hügieenitarbed – väike kerge käterätt (nt mikrofiibrist), väike seep või keha-juuste shampoon, käte desinfitseerimisgeel, hambapasta (poolik tuub), hambahari, WC paber, jne.
  • apteek – isiklikud ravimid, plaastrid jmt.

Mõned soovitatavad lisad

  • päikeseprillid.
  • päikesekreem – olenevalt sellest kui tundlik on nahk (SPF 25-40).
  • hügieeniline huulepulk.
  • ujumisriided.
  • fotoaparaat + varu aku/patareid.
  • mobiiltelefon.
  • laadija(d) + universaalne konverter-adapter oma elektroonika laadimiseks (UK 3-otsaga & US 2-otsaga).
  • kerged teleskoop matkakepid.
  • mp3 pleier, kaardid vms.
  • skänneeritud koopia oma biomeetrilisest passist (võib hoida oma e-posti kontol).

Grupijuhi käsutuses olev erivarustus

  • 2-3 käsiraadiosaatjat.
  • GPS
  • altimeeter, baromeeter, termomeeter, kompass.
  • binokkel?
  • kaardid.

Muu grupivarustus

  • kõik vajalikud matkapotid toidu valmistamiseks, lisaks nuga, kulp jne.
  • matkapliit + selle küte + süüde.
  • maksimaalselt 2 telki – 3-4 kohaline ja 2-3 kohaline.
  • remondikomplekt – näpitsad, niit, nõel, nöör, teip jne.
  • apteek – grupi peale üldine esmaabikomplekt + hädapärasemad ravimid.

Isikliku matkavarustuse komplekteerimisel tuleks lähtuda põhimõttest, et kaasa tuleks võtta ainult hädavajalik! Meie soovitused varustuse osas on välja kujunenud juba varasematest kogemustest, vastavalt matka spetsiifikale, raskusastmele ja eeldatavatele ilmastikutingimustele ning lähtudes soovist, et matkajal oleks kaasas maksimaalselt kerge kandam.

Matkamenüü

Üldjuhul koosneb menüü üsna lihtsatest ja kergesti valmistatavatest komponentidest. Näiteks: riis, tatar, makaron, nuudlid, erinevad pudrud (kartuli, nelja-seitsmevilja, kaerahelbe, jne) ja supid, suitsuvorst, juust, moos, liha- ja kalakonservid, kisell, halvaa, shokolaad, kommid, rosinad, kuivikud, erinevad suupisted, tee jne-jne. Toidu ja joogi valmistamiseks kasutame läbikeedetud looduslikku vett või võimalusel kraanivett.

Küsi lisa ja/või rega siit

{backbutton}