Dominica & Waitukubuli džungliseiklus (veebruar 2014)
…..mis imeloomad need veel on..? 🙂
Tegelikult… Dominica on avalikkusele vähetuntud saareriik Kesk-Ameerikas, mis paikneb Kariibi meres Väikeste Antillide saarestikus. See massturismist veel puutumata saareriik, paistab silma oma eksootilise metsiku looduse ning mitmete erisuste poolest. Ilmselt ükski teine Kariibi mere saar ei suuda pakkuda taolist kooslust, eriti, kui silmas pidada saareriigi suurust, mis on ca 750 km2. Seega Dominica on pindalalt veidi suurem kui näiteks Madeira saar, samas elanike arvult üle 3,7 korra väiksem.
Siinkohal on oluline ära märkida, et üldjuhul Dominicat aetakse segi Dominikaani Vabariigiga (Dominican Republic), oma sarnaste nimede pärast kuigi tegemist on erinevate saareriikidega.
Dominica keskosas asuvad vulkaanilise tekkega mäed, milledest kõrgeim on Morne Diablotins (1447 m). Saarel on vulkaane kokku 9, mis teeb Dominicast ühe kõrgeima kontsentratsiooniga potensiaalselt aktiivsete vulkaanidega paigaks maakeral. Mägesid katavad tihedad vihmametsad, kus saavad alguse 365 jõge ja juga. Loomulikult on saarel ka hulgaliselt ilusaid koskesid (ühed paljudest: Middleham & Victoria). Dominica mägedes leidub kuumaveeallikaid. Seal asub ka maailma suuruselt teine aktiivne pulbitsev kuumavee järv.
photo: dominicaliving.com
Dominicat peetakse Kariibi mere saartest üheks kõige puhtama loodusega saareks. Sealsetes vihmametsades on rikkalik floora ja fauna, kus leidub hulgaliselt endeemilisi liike. Teada on enam kui 1000 õistaimeliiki, sealhulgas 74 liiki orhideesid ja 200 sõnajalaliiki ning ca 68 vihmametsade puuliiki. Loendatud on üle 170 erineva linnuliigi, kaasa arvatud kaks papagoilaste sugukonda kuuluvat Jaco (Amazona arausiaca) ja Sisserou papagoi (Amazona imperialis). Viimast peetakse üheks ilusamaks papagoiks oma värvika sulestiku tõttu. Tegemist on suurima amatsoonpapagoiga, kes kasvab kuni 50cm pikkuseks. Sisserou papagoi kuulub ohustatud liikide hulka, kes elutseb ainult Dominica mägistes vihmametsades Morne Diablotins ja Morne Trois Pitons Rahvuspargi väga väikesel territooriumil (ca 90 km2). Sisserou papagoi on ühtlasi Dominica uhkus ja rahvuslind, keda on kujutatud ka riigilipu vapil.
Morne Trois Pitons Rahvuspark on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Koolibri (Eulampis jugularis) |
Enne Kolumbuse saabumist 1493ndal aastal, kutsusid saare põliselanikud Kalinagod oma kodusaart nimega Waitukubuli (otsetõlge: “pikk on tema keha”). Tänapäeval kannab Waitukubuli nime Dominica kõige pikem matkateekond läbi kogu saareriigi, mis võimaldab sügavamat tutvumist saarega nii seest- kui ka väljaspoolt. See ca 184 km pikkune matkateekond, lookleb üle mägede ja jõgede, läbi vihmametsade ja külakeste ning avab teekonnal kulgejaile Dominica sisemise aarde.
Mainimist väärib ka fakt, et Dominica on kuulsa seiklusfilmi “Kariibi mere piraadid” 2 & 3 (“Surnud mehe aardekirst” & “Maailma lõpus”) üheks filmivõtete paigaks.
Dominica lähimateks naabersaarteks on Marie-Galante (ca 31 km põhjas), Martinique (ca 42 km lõunas), Guadeloupe (ca 45 km põhjas).
Mõned kaugemad vahemaad Dominica’st: Puerto Rico (ca 540 km loodes), Dominikaani Vabariik (ca 820 km loodes), Kuuba (ca 1440 km loodes), Cabe Verde ehk Roheneemesaared (ca 3860 km läänes), Madeira (ca 4830 km kirdes), Lõuna Ameerika rannik – Venezuela (ca 510 km lõunas), Tallinn (ca 8310 km kirdes).
…ja need imeloomad on Aguuti (Dasyprocta leporina) ja Opossum (manicou), ühed paljudest saarel elutsevatest loomadest.
Seikluse toimumise aeg
Matka kestvuseks koos kõikide lendudega kokku ca 22 päeva, Dominical kohapeal ca 17 päeva.
* – osalemistasu katab peamised kulud ja maksud
** – osalemistasule lisanduvad sõidukulud sihtkohta ja tagasi (ca 650 – 900 eurot)
{backbutton}